TEATRIKUS avakonverentsi TechArt eesmärgiks on tabada etenduskunstide tulevikku.
Erinevate teatriga seotud teemade kõrval, mis ulatuvad kaasaegse loometööstuse trendidest, teatri mõjust, neuroteadusest etenduskunstides loovate digitaalsete tehnoloogiateni, uurib konverents digitaalse revolutsiooni mõju visuaalsele, kaasavale ja kogukonnapõhisele teatrile. Etenduskunstide ekspertide ettekanded ja arutelud käsitlevad kaasaegseid formaate etenduskunstides, kunstilisi eksperimente laval ja elus, majanduslikke ja sotsiaalseid aspekte – kuidas see kõik võib edendada sotsiaalmajanduslikku arengut?
Esimene TEATRIKUS & TechArt konverents toimub koostöös Vaba Lavaga, tänu EASi ja Euroopa Liidu Struktuurifondide toele ning Eesti Kultuurkapitali Ida-Virumaa ekspertgrupi ja Saksamaa Liitvabariigi suursaatkonna abile.
Reede, 26. aprill
10:00-11:00 Registreerimine
11:00-11:15 Konverentsi avamine
Avasõnad ja projekti tutvustus:
Alexander Kuchmezov, projektijuht
Alexander Kuchmezov, projektijuht
Tagamine, jälgimine, hääletamine, …
Algorütmilised dramaturgiad ja nende tehniline rakendamine Rimini Protokolli hiljutistes töödes.
11:15–11:45
Imanuel Schipper, Rimini Protokolli dramaturg, uurija, kuraator (DE)
Ettekanne keskendub sellele, kuidas toimub “Andmerevolutsioon” (Kitchin 2014) ja “andmestumine” (Cukier 2013) Rimini Protokolli hiljutiste tööde dramaturgias. See näitab, kuidas Exceli-tabelid, mittelineaarsed andmebaasid ja voodiagrammid võtavad võimust ning kuidas dramaturgia fookus liigub tootjalt publikule. Kuidas teeb publik sündmuse sisu loomiseks koostööd töödes. Mis toimub arusaamaga teatrist, kui pole enam proove ning õhtu kava paneb kokku algoritm?
Ettekanne keskendub sellele, kuidas toimub “Andmerevolutsioon” (Kitchin 2014) ja “andmestumine” (Cukier 2013) Rimini Protokolli hiljutiste tööde dramaturgias. See näitab, kuidas Exceli-tabelid, mittelineaarsed andmebaasid ja voodiagrammid võtavad võimust ning kuidas dramaturgia fookus liigub tootjalt publikule. Kuidas teeb publik sündmuse sisu loomiseks koostööd töödes. Mis toimub arusaamaga teatrist, kui pole enam proove ning õhtu kava paneb kokku algoritm?
Mõtteid teatrist
11:45–12:15
Margus Allikmaa, Vene Teatri direktor (EE)
Vene teatri juht Margus Allikmaa räägib oma ettekandes kaasaegse teatri arenguvõimalustes Eestis – tugevustest, nõrkustest, ohtudest ja võimalustest. Ta arutab teatri juhtimisega seotud dilemmasid ning lahkab teatri ja äri suhet. Kuidas toimiks loomemajanduse mudel teatris?
Vene teatri juht Margus Allikmaa räägib oma ettekandes kaasaegse teatri arenguvõimalustes Eestis – tugevustest, nõrkustest, ohtudest ja võimalustest. Ta arutab teatri juhtimisega seotud dilemmasid ning lahkab teatri ja äri suhet. Kuidas toimiks loomemajanduse mudel teatris?
Tehnoloogia tutvustus (TalTechi Virumaa kolledž)
12:15–12:30
Kohvipaus
12:30–12:45
Teater uuel ajastul
12:45–13:15
Juri Muravitski, Edinburgh festivali Fringe ja Kuldse Maski laureaat (RU)
Juri Muravitski räägib oma ettekandes uutest põhimõtetest teatri ja vaatajate vahelises kommunikatsioonis, täpsemalt sellest, kuidas töötada viisidega, kuidas vaataja uut reaalsust tajub. Infoajastul on vaataja valmis vastu võtma rohkem ja kiiremini, kui teater suudab pakkuda.
Juri Muravitski räägib oma ettekandes uutest põhimõtetest teatri ja vaatajate vahelises kommunikatsioonis, täpsemalt sellest, kuidas töötada viisidega, kuidas vaataja uut reaalsust tajub. Infoajastul on vaataja valmis vastu võtma rohkem ja kiiremini, kui teater suudab pakkuda.
Biopotentsiaal – uus tegelane teatris
13:15–13:45
Tjaša Ferme, Näitleja, lavastaja, produtsent, interaktiivse Transforma teatri asutaja ja kunstiline juht (US)
Me elame suurepärasel ajal, mis on täis väljakutseid ja võimalusi, kus kõiki asju taasmodelleeritakse ja taasleiutatakse. Uued tehnoloogiad on avanud uued võimalused, mida me saame kaasata ka loomeprotsessi. Tjaša Ferme räägib programmide kasutamisest, mis konverteerivad ajuaktiivsuse etenduse visuaal- ja helikujunduslikeks elementideks.
Me elame suurepärasel ajal, mis on täis väljakutseid ja võimalusi, kus kõiki asju taasmodelleeritakse ja taasleiutatakse. Uued tehnoloogiad on avanud uued võimalused, mida me saame kaasata ka loomeprotsessi. Tjaša Ferme räägib programmide kasutamisest, mis konverteerivad ajuaktiivsuse etenduse visuaal- ja helikujunduslikeks elementideks.
Tehnoloogia tutvustus (TalTechi Virumaa kolledž)
13:45-14:00
Lõunapaus
14:00–15:00
15:00–15:30
Priit Raud, Kanuti Gildi SAALi asutaja ja juht, teatrifestivali Baltoscandal kunstiline juht (EE)
Oma ettekandes arutleb Priit Raud ühiskondlikest situatsioonidest, milles elasime siis, kui toimus esimene Baltoscandali festival (1990) või kui avati Kanuti Gildi SAAL (2001). Mis on muutunud ja mis mitte? Kuidas üldse võrrelda aegu? Kuidas üldse võrrelda teatri tegemist ühes ja teises riigis? Kas festivali ning etenduskunsti keskuse tegutsemise kunstilisi põhimõtteid saab kasutada ka müügiargumentidena?
Oma ettekandes arutleb Priit Raud ühiskondlikest situatsioonidest, milles elasime siis, kui toimus esimene Baltoscandali festival (1990) või kui avati Kanuti Gildi SAAL (2001). Mis on muutunud ja mis mitte? Kuidas üldse võrrelda aegu? Kuidas üldse võrrelda teatri tegemist ühes ja teises riigis? Kas festivali ning etenduskunsti keskuse tegutsemise kunstilisi põhimõtteid saab kasutada ka müügiargumentidena?
Kuidas ajaga ühte sammu käia?
15:30–16:00
Haide Männamäe, Toomas Tross ja Marek Demjanov, Piip & Tuut teatri- ja mängumaja eestvedajad (EE)
Ettekandes jagavad Piip ja Tuut Teatri loojad ja produtsent oma kogemusi ja tähelepanekuid teatri tegemisest, täiesti vabas vormis. Püüavad leida vastuseid küsimustele, kas oleks võimalik luua ühe väiketeatri edu retsept, millised tegevused tagavad edu ja millised tuleks tegemata jätta. Mida peab tegema, et teater oleks nähtav ja kuidas hoolitseda selle eest, et lavastused kõnetaksid publikut. Kuidas leida ja hoida oma publikut ning jääda samas oma näoga?
Ettekandes jagavad Piip ja Tuut Teatri loojad ja produtsent oma kogemusi ja tähelepanekuid teatri tegemisest, täiesti vabas vormis. Püüavad leida vastuseid küsimustele, kas oleks võimalik luua ühe väiketeatri edu retsept, millised tegevused tagavad edu ja millised tuleks tegemata jätta. Mida peab tegema, et teater oleks nähtav ja kuidas hoolitseda selle eest, et lavastused kõnetaksid publikut. Kuidas leida ja hoida oma publikut ning jääda samas oma näoga?
Diskussioon
16:00–16:30
Kaasaegsed formaadid teatris, kaasav teater, digitehnoloogia etenduskunstides, etendusasutus kui (loome)ettevõte.
Kontseptsioonide loomine koostöös ekspertide ja vaatajatega. Ideede esitlus
16:30–18:00
Suhtlus
18.00–19.00
18.00–19.00
Showcase programm: Svend E Kristensen (DK, Sew Flunk Fury Wit)
Showcase programm: Tjaša Ferme (US, Transforma Theater)
19:00–20:00
Showcase programm
19:00–20:00
Showcase programm: Svend E Kristensen (DK, Sew Flunk Fury Wit)
Showcase programm: Tjaša Ferme (US, Transforma Theater)
Showcase programm: Tjaša Ferme (US, Transforma Theater)
Laupäev, 27. aprill
Hommikukohv, teatraalne jooga
9:30–10:00
Tehnoloogia tutvustus (Robotalu)
10:00-10:15
Kinoteatri “Eksperiment”
10:15–10:45
Alissija-Elisabet Jevtjukova, Kinoteatri palgaline teatrivaataja (EE)
Henrik Kalmet, Paavo Piik ja Paul Piik, Eksperimendi algatajad ja läbiviijad (EE)
Alissija-Elisabet Jevtjukova räägib Kinoteatri “Eksperimendist”. Jagab arvamust, mis juhtub, kui varem üldse teatrit mitte vaadanud inimene panna aastaks vaatama etendusi pea et iga päev. Kas üleküllus ja hulluks minek (nagu suur osa netikommentaatoreid arvamust avaldas)? Või saab muutusi toimuda ka meeldivamas suunas? Lisaks Alissijale annavad oma vaatenurga “Eks
Henrik Kalmet, Paavo Piik ja Paul Piik, Eksperimendi algatajad ja läbiviijad (EE)
Alissija-Elisabet Jevtjukova räägib Kinoteatri “Eksperimendist”. Jagab arvamust, mis juhtub, kui varem üldse teatrit mitte vaadanud inimene panna aastaks vaatama etendusi pea et iga päev. Kas üleküllus ja hulluks minek (nagu suur osa netikommentaatoreid arvamust avaldas)? Või saab muutusi toimuda ka meeldivamas suunas? Lisaks Alissijale annavad oma vaatenurga “Eks
Innovatiivsed tehnoloogiad teatris
10:45–11:15
Artjom Garejev, Vene Teatri näitleja ja lavastaja (EE)
Aleksandr Tavgen, IT spetsialist, tarkvaraarhitekt (EE)
Ettekande põhiteema on pühendatud innovaatilistele tehnoloogiatele teatris. Aleksandr ja Artjom kõnelevad kunstilisest kontseptsioonist ja selle teostusest, uuest tehnoloogiast kui mõtte kujustamise vahendist. Nad jagavad oma kogemusi peegelduse ja kahestumise kontseptsioonidega töötamisel, mille jaoks etenduses “Vaenlane” kasutasid otseülekande loomiseks seitset kaamerat. Nad räägivad ka etendusest “Tuleb/Ei tule. Eesti 100 aasta pärast”, kus kasutasid e-hääletuse süsteemi mittelineaarse süžee idee näitlikustamiseks ja hääletamise süsteemi demonstreerimiseks.
Aleksandr Tavgen, IT spetsialist, tarkvaraarhitekt (EE)
Ettekande põhiteema on pühendatud innovaatilistele tehnoloogiatele teatris. Aleksandr ja Artjom kõnelevad kunstilisest kontseptsioonist ja selle teostusest, uuest tehnoloogiast kui mõtte kujustamise vahendist. Nad jagavad oma kogemusi peegelduse ja kahestumise kontseptsioonidega töötamisel, mille jaoks etenduses “Vaenlane” kasutasid otseülekande loomiseks seitset kaamerat. Nad räägivad ka etendusest “Tuleb/Ei tule. Eesti 100 aasta pärast”, kus kasutasid e-hääletuse süsteemi mittelineaarse süžee idee näitlikustamiseks ja hääletamise süsteemi demonstreerimiseks.
Etendusasutus kui loomemajandusettevõte. Digitaalsed tehnoloogiad müügis ja turunduses. Ekspordi- ja rahastusvõimalused.
11:15–11:45
Kohvipaus
11:45–12:00
Ekskursioon Narvas
12:30–14:00